Bálvalusa čilgehus:

Skovlávarrisvuođabálvalus lea joatkkavarrisvuođastášuvnna smávvamánáčuovvoleamis ja gávdno buot suohkana skovlláin. 
 
Skovlávarrisvuođabálvalusa ulbmil lea ovddidit fysalaš ja psykalaš varrisvuođa, ovddidit buori biraslaš diliid ja eastadit skibasvuođa ja vahágiid, ja lea oassin suohkana lágamearriduvvon bálvalusas. Bálvalusas leat mielde varrisvuođabuohccidivššár, ja doavttir muhtun deaivvademiin. Varrisvuođabuohccidivššáris lea kantuvra skovllás ja lea sajis fásta beivviid vahkus. 

Skovlávarrisvuođabálvalus galgá ovddidt birgehallama ja buori varrisvuođa skovlámánáin, ja galgá leat álki oláhit ohppiide, váhnemiidda/oahppi ovddaseaddjiide ja skovllá bargiide. Min bargat veahkehan dihte mánáid ja nuoraid váldit vára iežaset varrisvuođas ja ahte birgehallet hástalusaiguin maid árgabeaivvis deaivvidit. Mii háliidat veahkehit dasa ahte mánát ožžot veahki go mihkkege lea váttis ja leat doarjjan mánáide ja bearrašiidda hearkes eallindiliin. 

Váldde danin oktavuođa varrisvuođabuophccidivššáriin skovlás jos lea mihkkege maid smiehtat dahje man birra háliidat hupmat. Dat sáhttet leat fysalaš, psykalaš dahje sosiála hástalusat. Varrisvuođabuohccidivššár lea skovllás fásta áiggiid, ja sus lea "rabas uksa" ja sáhttá maid gulahallat telefovnna bokte. Mii dáhttut oktavuođa buot ođđa skovláohppiiguin. 
 
Skovlávarrisvuođabálvalusas lea jávohisgeatnegasvuohta. 

Bálvalus sisttisdoallá:

• Varrisvuođaiskkadeami, varrisvuođačuvgehusa, rávvema ja bagadallama individuálalaččat, joavkkuide ja luohkáid mielde fysalaš, psykalaš ja sosiála doaimmaid ektui. 
• Boahkuheami maŋŋil go mánnaboahkuhanprográmma lea nohkan. 
• Váhnenbagadallama dárbbuid mielde (COS P, PMTO)
• Skovlávarrisvuođabálvalus lea oassin fágarasttideaddji ovttasbarggus skovllás ja oasálastá skovllá resursačoahkkimiin/Fágarasttideaddji joavkkus. Fágarasttideaddji joavkkus leat mielde; skovllá rektor, varrisvuođabuohccidivššár, mánáidsuodjalusbálvalus ja PPT. Mii ságastallat ášši birra anonymalaččat. Maiddái váhnemat ieža sáhttet váldit oktavuođa oasálastin dihte oažžut bagadallama ja rávvagiid go leat fuolastuvvon ja dárbbu mielde. 

Skovlávarrisvuođabálvalusa prográmma:

1. ceahkki
  • Varrisvuođabuohccidivššár oasálastá váhnenčoahkkimis muitalan dihte skovlávarrisvuođabálvalusa birra. 
  • Skovláálgin- varrisvuođaiskkadeapmi varrisvuođabuohccidivššára luhtte galgá ásahit vuosttaš oktavuođa ja viidáset dialoga mánáin ja váhnemiin ovdáneami, čálggu, vieruid ja válggaid birra mat váikkuhit varrisvuhtii. Doavttir čađaha rumašdutkama.  
 
2. ceahkki
  • Fálaldat boahkuhuvvot seagášboahkuin difteriija, doaŋgegeasáhaga (stivkrampe), sainnahaga ja poliomyelitt (DTP-IPV) vuostá 
 
3. ceahkki
  • «Varrisvuođaboddu» Oahpahus luohkas fáttáiguin fysalaš ja psykalaš varrisvuohta.
  • Guhkodaga ja deattu mihtideamit 
 
6. ceahkki
  • Rávásmanagi oahpahus 
  • Fálaldat boahkuhuvvot seagášboahkuin bárkodávdda, daskovigi ja ruksesboahku (MMR) vuostá
 
7. ceahkki
  • Fálaldat boahkuhuvvot Humant Papillomavirusa (HPV) vuostá
 
8. ceahkki
  • Varrisvuođaságastallan 
 
9. ceahkki
  • Seksuálaoahpahus
 
10. ceahkki
  • Fálaldat boahkuhuvvot difteriijain, doaŋgegeasáhagain, polio:n ja sainnahagain (Boostrix polio).
 
 

Skovlávarrisvuođabálvalusas lea jávohisgeatnegasvuohta

Skovlávarrisvuođabálvalusas lea jávohisgeatnegasvuohta, muhto jos oažžut dieđuid diliid birra mat sáhttet vahágahttet máná,de fertet mii aŋke doalvut dieđuid viidáset. Dán mii dábálaččat dahkat máná dahje váhnenmiid miehtama mielde. Varrisvuođabuohccidivššár lea oassin skovllá fágarasttideaddji ovttasbarggus ja oasálastá fásta skovllá fágarasttideaddji ovttasbargojoavkkus, muhto ii atte dieđuid oahppi birra skovlái almma vánhemiid miehtama mielde. 

Goas lea varrisvuođabuohccidivššár mu skovllás?

Varrisvuođabuohccidivššár Dielddanuori suohkanis lea kantuvra Skániin, seamma viesus go ETS medisiinnalaš guovddáš lea. Lassin johtá varrisvuođabuohccidivššár suohkana viđa skovlláid gaskka. Geahča skovllá diehtojuohkintávvalis goas varrisvuođabuohccidivššár lea du skovllás.  
 
Hilde Alice Winter
Varrisvuođabuohccidivššár Kongsvik ja Ramsund skovlláin
Tlf: 468 86 325
 
Anne Irene Granhus
Varrisvuođabuohccidivššár Sáhtiin ja Ramsund skovlláin 
Tlf: 915 28 350
 
Stine Johnsen
Varrisvuođabuohccidivššár Roabadálu ja Skániid skovlláin
Tlf. 907 58 384
 
Susanne Darre
Varrisvuođabuohccidivššár Skániin skovllás
Tlf. 90 20 14 96