Boahkuhangohččumat sáddejuvvojit juohke vahku maŋŋil go diehtit man ollu boahkuid mii oažžut. Máŋggas háliidit boahkuhuvvot krona vuostá, ja dat lea midjiide illudahtti. 

 

Máŋggas geat riŋgejit

Leat bargit sihke Evenášši ja Dielddanuori suohkaniin geat bálvalit boahkuttelefovnna árgabeivviid dii 09-11. Sáhtát riŋget boahkuttelefuvdnii jos dárbbašat veahki registreret iežat boahkuhepmái dahje jos dárbbašat veahki bidját iežat boahkuhanáigái. 

Mii dáhttut ahte boahkuttelefuvdna geavahuvvo dušše namuhuvvon ulbmiliidda nu ahte garvit guhkes vuordináiggi boahkuttelefuvnnas. 

Sii, geat bálvalit boahkuttelefovnna, leat diliheami  ja máŋggas ringejit jearrat goas sin gohččot boahkuheapmái. Bargii leat máŋgii vásihan ahte ringejeaddjit leat moaráhuvvan, ja máŋga oktavuođas maid láhttejit fastit. Lea dehálaš čujuhit ahte bargit geat vástidit boahkuttelefuvnna, eai mearrit gii galgá boahkuhuvvot váhkus vahkkui, muhto veahkehit su gii dárbbaša veahki registrert iežas boahkuheapmái.  

 

Boahkuhanstáhtus 

Evenáššis leat 19 %  suohkana ássiin ožžon vuosttáš boahkutdosa, dasgo 9 % leat ožžon dan nuppi dosa maid. Dielddanuoris leat 21 % suohkana ássiin ožžon vuosttáš boahkutdosa dasgo 6 % leat maid ožžon nuppi boahkutdosa. 

  • Risikokategoriija 1 Skihpasiidsiidda ássit:          Buohkat leat ožžon fálaldaga
  • Risikokategoriija 2 Ahki 85 jagi ja boarraset:      Buohkat leat ožžon fálaldaga
  • Risikokategoriija 3 Ahki gaskal 75-84 jagi:         Buohkat leat ožžon fálaldaga boahkuhuvvot vuosttaš dosain (moadde spiehkastaga)
  • Risikokategoriija 4 Ahki gaskal 65-74 jagi          Boahkuheapmi čađahuvvo
  • Risikojoavku 18-64 jagi alla riskkain:                 Boahakuheapmi čađahuvvo
  • Risikokategoriija 5 Ahki gaskal  55-64 jagi vuollásaš dávddaiguin/diliin: Eai leat álggahan boahkuheami.

Sihke Evenáššis ja Dielddanuoris leat maid boahkuhan varrisvuođabargiid. Dárkileappot dieđuid boahkuhanstáhtusa birra, geahča suohkaniid ruovttusiidduid. 

 

Gohččun boahkuheapmái

Go suohkanat ožžot boahkuid, juhkkojuvvojit boahkut 20% varrisvuođabargiide, 15% olbmuid risikojoavkkus gaskal 18-64 jagi ja 65% fas 65-74 ahkejoavkui. 

Suohkanat boahkuhit dál ahkejoavkku 65-74 jagi, ja risikojaovkku gaskal 18-64 jagi, geain lea definerejuvvon dilli/dávddat mearriduvvon Álbmotdearvvašvuođainstituhta bealis. Moatti vahku sisa lea maŋimus namuhuvvon joavku boahkuhuvvon vuosttaš dosain. 

Eai leat suohkanan mat mearridit gii galgá gohččojuvvot boahkuheapmái vahkkus vahkui. Dat dahkko automáhtalaččat vuoruhemiid vuođul maid varrisvuođaeiseválddit leat mearridan. Don oaččut boahkuhanáiggi go du vuorru šaddá.