pH - árvu juhkančázis muitala man suvrris čáhci lea. 

 

Čáhci Tjeldnes čáhcerusttegis lea álgoálggus suvrris (das lea pH-árvu vuollin) ja danin lea ásahuvvon sierra dikšunvuogit mo dásset suvrrisvuođa - pH-árvvu. 

Dán sáhttá dahkat máŋgga láhkái, muhto min čáhcerusttegis dárkkistuvvo pH-árvu dan bokte ahte čáhci golgá táŋkkaid čađa maid siste lea cuvkejuvvon márbmor, geađgešlája mii sisttisdoallá ollu kalsium.   

Dát cuvkejuvvon márbmor lokte pH-árvvu čázis go čáhcái seahkana veaháš kalsium - dán oktavuođas lea pH-árvu lassánan beare ollu. 

 

Duogáš dása lea ahte mii leat molson "boares" márbmor-mássá ođđa mássáin - daid ráhkadanneavvagiid ja njuolggadusaid mielde maid sii geat leat ráhkadan rusttega, lea addán. 

Sivvan vásihuvvon pH-árvvuide dáidá leat ahte táŋkkaide lea devdon beare ollu márbmor. 

 

Go pH-árvu lea beare badjin, nugo mis, de lea riskka ahte čáhci sáhttá leat vahátlaš. Sáhttá oažžut dávdamearkkaid duokkot dákko, nugo hearkkes šliiveassi (čoddagis/čalmmiin). 

Dannego mii dikšut čázi márbmorain dan bokte ahte čáhci golgá cuvkejuvvon márbmormássa čađa, eatge daga nugo eará báikkiin gos seaguhit ovdamearkka dihte natriumshydroksid juhkančáhcái, de jáhkkit mii ahte lea unnán riskka oažžut čielga čázi mii lea nu alkaliijalaš ahte fáhkka lea vahátlaš. 

 

Mii oaččuimet ikte vástádusa čáhceiskosis maid mii dábálaččat váldit, mii čájehii ahte pH-árvu lei badjelis go dan maid juhkačáhcenjuolggadusaid mielde lea lobalaš. 

Maŋŋil go leat ságastallan Biebmobearráigeahčuin ja Álbmotdearvvašvuođainstituhtain, mearridii suohkan sihkkarvuođa dihte ávžžuhit olbmuide ahte eai geavahat čázi. 

Doaimmaid maid mii leat bidjan johtui normaliseret dili, lea unnidit márbmora 2/3-osiin, buhtistit/gurret cáhcerevrriid nu ahte čáhci čielgá jođáneamos lági mielde vai pH-árvu unnu. 

Mii diehtit dál oalle sihkkarit ahte čáhci lea normaliserejuvvomen, ja iežamet mihtideamit ikte eahkes čájehedje ahte pH-árvu máŋgga sajiin lei vuollil 8 - dát lea buorre muddui juhkančáhcenjuolggadusaid gáibádusaid siskkobealde. 

Min guhkesáigge doaibma lea unnidit cuvkejuvvon márbmora čáhcerusttega táŋkkain vai čáhci adjána oanehit áiggi golgat čađa. Dat galgá sihkkarastit dábálaš čáhcekvalitehta. 

Mii almmuhat ođđa dieđuid áššis ihtá ovdalgaskabeivviid mielde. 

Mii sáddet ihttin (duorastaga) dii 0600 ođđa čáhceiskosiid analysaide, ja jáhkkit oažžut bohtosiid ovdalgeaskabeaivvi mielde. 

Daid bohtosiid vuođul mii árvvoštallat leago čáhci fas dearvvašlaš.      

Dassážii, mii deattuhat ahte buot čáhceviežžanbáikkit leat ásahuvvon, ja ahte mii leat sihkkarastán čázi skuvllaide, mánáigárddiide ja ásahusaide.