Mielčuovvoduođaštus dahká vejolažžan váldi mielde mielčuovvu almma liige goluid kultur- ja astoáiggelágidemiide, fievrruide ja sullásaš beliide gos otnet dohkkehuvvo. Šattat máksit iežat ovddas dábalaš vuogi mielde. 
 

Gii sáhttá oažžut mielčuovvoduođaštusa?

Mielčuovvoduođaštus lea jurddašuvvon olbmuide geain lea dávda dahje doaibmaveadjigat ja geas lea dárbu mielčuovvui dahje veahki go áigu oasálastit lágidemiin. 

Mielčuovvoduođaštus sáhttá earret eará leat áigeguovdilin olbmuide, geain lea 

  • Doaibmaveadjigat
  • Heitot gullu 
  • Heitot oaidnu 
  • Doaimmashehttehusat 
  • Allergiijat
  • Doaibmaveadjigat dávdda geažil, ovdamearkka dihte psykalaš dávddat, váibmodávddat, geahppesdávddat ja eará. 

Gos sáhtán geavahit mielčuovvoduođaštusa?

Lea ovttaskas lágideaddji dahje fálli gii mearrida dohkkeha go mielčuovvoduođaštusa ja makkár háddevuoládusa mielčuovvoduođaštus addá. 

Suohkan galgá addit dieđu makkár báikkiin mielčuovvoduođaštus dohkkehuvvo. Sáhtát maid váldit oktavuođa njuolga lágideddjiin dahje fáliin ja jearrat dohkkehit go mielčuovvoduođaštusa. 

Mo ohcat mielčuovvoduođaštusa

Dás gávnnat ohcanskovi. PDF document ODT document

Sáddejuvvo deike: Tjeldsund kommune, postboks 240, 9439 Evenskjer

Go leat ohcan, de lea suohkan geatnogahtton mearridit čálalaččat oažžut go mielčuovvoduođaštusa vai it. Mearrádusas galgá leat čállon oaččut go mielčuovvoduođaštusa vai it. 

Jos leat hilgon addimis mielčuovvoduođaštusa, de galgá mearrádusas boahtit ovdan manin. 

Váidda go hilgot addit dutnje mielčuovvoduođaštusa 

Jos hilgon addimis mielčuovvoduođaštusa, de sáhtát váidit mearrádusa. Suohkan galgá bagadallat du mo sáhtát váidit. 

Váidda sáddejuvvo suohkanii mii galgá árvvoštallat ohcamuša ođđasit.