Suohkana dovdomearkka historjá

Njukčamánus 1988 álmmuhii Dielddanuori suohkan nuppos, gilvvu evttohit dovdomearkka suohkanii. Lei dehálaš gávdnat evttohusa man sihke Riikaárkiiva ja Dielddanuori suohkanstivra sáhtiiga dohkkehit. Lei stuora beroštupmi gilvvus. 3 evttohusa mat bohte gilvui, ledje vuođđun hápmemii suohkana dovdomearkka. Antoniusruossa govasta Dielddanuorri ja Rámanuorri boahtiba oktii ja nu čatná Dielddasuollu ja Iinnasuolu oktii nannaniin.  

Arvid Sveen Čáhcesullos eret, hápmii maŋimus veršuvnna ja tevnegiid dovdomearkkas, suohkanleavggas ja seaillas. Suohkana dovdomearka - alit antoniusruossa alit duogaža alde. Dielddanuori suohkanstivra dohkkehii evttohusa suohkanstivračoahkkimis juovlamánu 19.b. 1988. Riikaárkiiva ávžžuhii maid ahte dovdomearka galggai dohkkehuvvot Gonagaslaš cealkámuša bokte. Stáhtaráđis geassemánu 29.b. 1990 mearriduvvui: "Dielddanuori suohkanstivrra mearrádus juovlamánu 19.b. 1989 suohkana dovdomearkka ja suohkanleavgga birra dohkkehuvvo. "

Suohkanleavggas lea alit antoniusruossa vilges duogaza alde.