Maŋidit skovláálgima

Fertet ohcan maŋidit skovláálgima ovdal skovlá álgá jos oaivvildat ahte du mánná dárbbaša liige jagi ovdal álgá skovlái. Skovláálgima lea vuođđuduvvon Oahpahuslágas §2-1,  Vuoigatvuohta ja geatnegasvuohta vuođđoskovláoahpahussii. 

Mánáin ja nuorain lea geatnegasvuohta vuođđoskovláoahpahussii ja vuoigatvuohta oažžut almmolaš vuođđoskovláoahpahusa dán lága ja guoski njuolggadusaid mielde. Geatnegasvuođa sáhttá áimmahuššat almmolaš vuođđoskovllá dahje eará sullásaš oahpahusa bokte. 

Vuoigatvuohta vuođđoskovláoahpahussii gusto go lea jáhkehahtti ahte mánná galgá orrut Norggas guhkit go golbma mánu. Vuoigatvuohta galgá ollášuvvat nu jođánit go vejolaš ja maŋimustá mánu siste.Geatnegasvuohta vuođđoskovláoahpanussii álgá go mánná lea orron riikas golbma mánu. Geatnegasvuohta nohká jos mánná orru olggobealde Norgga eanet go golbma mánu. Departemeanta sáhttá erenoamáš dilis luvvet oahppi dán geatnegasvuođas. 

Vuođđoskovláoahpahus galgá dábálaččat álggahuvvot dan kaleandarjagi go mánná deavdá 6 jagi. Jos áššedovdi árvvoštallama vuođul eahpiduvvo ahte mánná lea ovdánuvvan doarvai álgit skovlái, lea mánás vuoigatvuohta maŋidit skovláálgima jagiin jos váhnemat dan gáibidit. Áššedovdi árvvoštallama vuođul ja váhnemiid čálalaš miehtama vuođul, sáhttá suohkan erenoamáš dilis mearridit maŋidit skovláálgima jagiin. Jos váhnemat ohcet dan dahje mihtet dasa, de sáhttá suohkan áššedovdi árvvoštallama vuođul diktit máná álgit skovlái jagi ovdal go mánná ovdal cuoŋománu 1.b. lea deavdan 5 jagi. 

Vuoigatvuohta ja geatnegasvuohta oahpahussii bistá dassážii oahppi lea čađahan logát skovlájagi. Áššedovdi árvvoštallama ja váhnemiid čálalaš miehtama vuodul sáhttá suohkan ollislaččat dahje belohahkii mearridit luvvet oahppi oahpahusgeatnegasvuođa vuhtiiváldimis oahppi.  

Jos oahppi lobiheamit lea eret geatnegahtton oahpahusas, de sáhttet váhnemat dahje earát, geain lea ovddasmoraš oahppis. ráŋggaštuvvot sáhkuin jos skovlájávkan lea iešdáhtolaš dahje ávvirmeahttun daguid geažil. Almmolaš áššáskuhttin ii čađahuvvo ovdal go suohkan dan gáibidá. 

 

Jos galgá maŋidit skovláálgima, de ferte pedagogalaš-psykalaš bálvalus (PPB)dan árvvoštallat. Jos árvvoštallamis eahpiduvvi leago mánná ovdánan doarvái nu ahte sáhttá álgit skovlái, de lea mánás vuoigatvuohta maŋidit skovláálgima jagiin jos váhnemat dan dáhttot. 

Ovddidt skovláálgima

Jos oavvildat ahte du mánná sáhttá álgit skovlái jagi ovdal go dábálaččat, de lea dat vejolaš jos mánná lea deavdán 5 jagi ovdal cuoŋománu 1.b. dan seamma jagis. Árat skovláálgin lea vuođđuduvvon oahpahuslágas § 2-1. PPB ferte árvvoštallat ja rávvet dan jos mánná galgá beassat álgit skovlái jagi ovdal, ja mearrádus dahkko deattuheames áššedovdi árvvoštallama.    

 

Ohcan +(+ áššedovdi árvvoštallan) sáddejuvvo: 
Tjeldsund kommune v/oppvekst og forebygging
Pb 240
9439 Evenskjer

Sirdašupmi mánáidgárddis skovlái ja skovláástoáiggeortnegii-diheapmi

Buorre čanastus mánáidgárddi ja mánáidskovllá/SÁÁO gaska lea láhčit dili nu ahte mánná oažžu ollislaš oahpahusa mas máná dárbbut fuolahuvvojit. Dat gusto sihke dasa ahte árrat váldit vuhtii, doarjut ja ovdánahttit máná oahpahuspotensiála, ja ahte mánná iežas viidáset skovlááiggis oažžu vejolašvuođa hukset dan máhtu ja vásáhusaid ala maid oaččui mánáidgárddis. Buorre oktavuohta mánáidgárddi ja skovllá gaskkas galgá fuolahit ahte mánná lea oadjabas širdašumi proseassa vuolde, ja váikkuhit dasa ahte oahpahus vuosttaš beaivvi rájes heivehuvvo juohke mánná ektui. (Udir)