Mohtorjohtolat meahcis

Mohtorjohtolatlága váldonjuolggadus lea ahte buot mohtorjohtolat mehcciin ja čázádagain lea lobiheapme earret jos eará lea mearriduvvon lágas dahje gullevaš njuolggadusain. Leat máŋga spiehkasteami sihke lágas ja njuolggadusain. Spiehkastemiid leat kategoriseren njuolggolobiláhkavuođđun dahje sierralobiláhkavuođđun. 

Njuolggolobiláhkavuođđu 

Njuolggolobiláhkavuođđu mearkkaša ahte vissis ulbmiliidda sáhttá olmmoš geavahit mohtorfievrruid nu go biilla, ATV-njealjejuvllaga, skohtera ja sullásaš, seaivut helikopteriin dahje atnit fatnasa almmá ohcamis sierralobi. 

Njuolggolobiláhkavuođđu: mohtorjohtolatláhka § 4, nationála njuolggadusat § 2 ja § 3.

Sierralobiláhkavuođđu 

Sierralobiláhkavuođđu mearkkasa ahte fertet ohcat suohkanis lobi geavahit mohtorfievrruid nu go biilla, skohtera ja sullásaš, seaivut helikopteriin dahje geavahit fatnasa meahcis. Ii ovttasge leat riekti oažžut vuodjinlobi mohtorjohtolatnjuolggadusaid mielde. Leat suohkana duohken árvvoštallat njuolggadusaid vuođul, ahte galgá go addit vuodjinlobi vai ii. 

Sierralobiláhkavuođđu: Mohtorjohtolatlága § 6, nationála njuolggadusat § 5, § 5a, § 5b ja § 6.

Gáibiduvvo vuodjinlohpi gildosis geavahit mohtorfievrruid meahcis jos áigu atnit mohtorfievrruid maid mohtorjohtolatlága dahje nationála njuolggadusaid mielde ii leat lohpi atnit. 

1. Čálalaš ákkastuvvon ohcamuš sáddejuvvo suohkanii. 

2. Ohcan ferte guoskat ovddabealde namuhuvvon ulbmiliidda dahje ferte čájehit erenoamáš dárbbu maid ii sáhte gohčat eará lahkái, ja mii ii leat čadnon mátkevuodjimiidda. 

3.Vuodjinlohpi galgá leat mielde vuojidettiin. 

Suohkan galgá árvvoštallat fievrridandárbbu vejolaš vahágiid ja áruid ektui ja bidjat eavttuid oažžumis vuodjinlobi. Muhtin vuodjinulbmiliidda sáhttá suohkan addit vuodjinlobi vissis jagiid ovddas. 

Mearrádusa sáhttá váidit stáhtahálddašeaddjái. Váidin sáddejuvvo suohkana bokte 3 váhku sisa maŋŋil go lea ožžon mearrádusdieđáhusa. 

Lea dehálaš ohcat áiggil, muđui sáhttá boahtit dan dillái ahte suohkan ii leat ollen meannudit ohcama ovdal go dárbbaša vuodjinlobi. 

Suohkan lea vuodjinlobieiseváldi mohtorjohtolatlága mielde, ja das lea ovddasvástádus reguleret mohtorjohtolaga meahcis. Suohkan sáhttá addit vuodjinlobi geavahit skohtera, ovdamearkka dihte fievrridit biergasiid ja gálvvu priváhtta bartii. Vuodjinlohpi galgá leat ráddjejuvvon ja dan galgá leat vejolaš dárkkistit. 

Stáhtahálddašeaddji bagadallá suohkana, ja das lea ovddasvástádus dárkkistit lobálašvuođa suohkana mearrádusas. Bagadallama bokte háliidat mii joksat lobálaš mearrádusaid maid sáhttá dárkkistit. 

Bolesat, Stáhta Luonddubearráigeahčču ja Fjelltjenesten galget hálddašit lága meahcis. Dat maid dárkkistit vuodjinlobiid meahcis. Čielga láhkarihkkumat váidojuvvojit. Dat maid addet dieđu suohkanii ja Stáhtahálddašeaddjái jos dárkkisteami vuolde gávdnet lobihis mearrádusaid.  

1. Fievrrideapmi galgá čađahuvvot mearriduvvon áigemearis, ulbmila ja máđijaid mielde.
2. Idjagielddus: Buot johtolat gaskal dii. 2300 ja 0700 lea lobiheapme 
3. Bassebeaivegielddus: Ii leat lohpi vuodjit lávvardagas dii 1400 sotnabeaivái dii. 1600. Vuodjin lea lobiheapme čuovvovaš beivviid: 1. ja 2. juovlabeaivvi, 1.ođđajagibeaivvi, skilleduorastaga, guhkesbearjadaga, 1.beassášbeaivvi ja 1. hellodatbeaivvi. 
4. Ii leat lohpi vuodjit nu guhká go orru barttas. 
5. Dálvejahkodaga maŋimus beaivi lea ráddjejuvvon leat 30.04. 
6. Daid oktavuođain go barttas seamma áiggis orrot máŋga bearašlahtu dahje vuoigatvuođaeaiggáda, de sii aŋke eai sáhte atnit eará go ovtta vuojána. Originála vuodjinlohpi galgá leat mielde.
7. Vuojidettiin galgá reahka leat gitta skohteris.
8. Priváhtta eatnamiin gustojit vejolaš eavttut maid eananeaiggát dahje eananeaiggádat leat mearridan. 
9. Jos rihkku vuodjinlobi ja/dahje dan eavttuid, dahje rievdan eavttuid, sáhttá dagahit ahte vuodjinlohpi duoguštuvvo. Galgá garvit vuodjimis sotnabeivviid.Vuojedettiin galgá muđui doahttalit eará doaimmaid, luonddu ja olgonastima.  
10. Vuodjin sotnabeivviid berre garvit. 

Čuovvovaš dokumeanttat galget leat fievrru mielde ja čájehuvvot go almmolaš dárkkisteaddji dahje bearráigeahčči dan dáhttu: Vuodjinlohpi, vuodjinkoarta ja registtarkoarta, huksenlohpi dahje huksedieđáhus huksebargguid oktavuođas. .

Máŋggas atnet sarvvabivdu jagi stuoramus dáhpáhussan. Ovdal go bivdojoavkkut vulget meahccái dahje várrái, de lea dehálaš diehtit mii lea lohpi ja mii ii leat lohpi mohtorjohtolaga dáfus meahcis. 

Lea dábálaš atnit bievlavuodjinfievrruid fievrridit báhčon fuođu. Muhtun bivdoguovllut Dielddanuori suohkanis leat dasa lassin viidát gos eai leat ollu vuodjingeainnut. Joksan dihte beaktilis bivddu bivdoguovlluin mat leat guhkin eret geainnus, de sáhttá leat dárbu fievrridit biergasiida dan sadjái gos orostallet bivddu vuolde, juogo bievlavuodjinfievrruiguin, govddodatgirdiin dahje helikopteriin. Masa fertet ohcat sierralobi? Makkár njuolggadusat gustojit suodjaluvvon guovllus? Ja mii lea rádji gaskal lobálaš fievrrideami ja lobihis mohtorfievrruid geavaheami bivddu vuolde? 

Sarvvabivdu ja njuolggadusat

Sihke mohtorjohtolatlágas ja fuođđolágas leat mearrádusat mohtorjohtolaga birra meahcis. Vuolggasadji mohtorjohtolahkii meahcis lea ahte dat lea lobiheapme. Mohtorjohtolatlágas lea njuolggolobilágkavuođđu fievrridit báhčon sarvva eret bivdoguovllus. Danin ii dárbbaš bivdojoavku ohcat vuodjinlobi suohkanis dán fievrrideapmái earret jos bivdoguovlu lea suodjaluvvon guovllus. 

Njuolggolobiláhkavuođđu guoská sihke bievlavuodjimii ja vuodjimii dálvet, muhto ii atte lobi fievrridit bivdiid dahje biergasiid meahccái. Jos galgá viežžat fuođu helikopteriin dahje govddodatgirdiin, de ferte leat ožžon sierralobi suohkanis. Seamma gusto vuordjinlobiide fievrridit biergasiid orostansadjái jos bivdoguovlu lea guhkin eret geainnus dahje rabas bievlavuodjinmáđiin Finnmárkkus. 

Fuomáš ahte muhtun suodaluvvon guovlluin lea gelddus mohtorjohtolahkii. Dat guoská maid fievrrideapmái báhčon fuođu. Dalle fertet ohcat suodalaneiseválddiin vuodjinlobi suodjalannjuolggadusain. Dalle fertet sáddet ohcamuša Stáhtahálddašeaddjái, Álbmotmeahccestivrii dahje suodjaluvvon guovlostivrii. Váldde oktavuođa Stáhtahálddašeaddji birasossodagain jos eahpidat gii lea hálddašaneiseváldi. Vuodjinlohpi suohkanis dahje suodjalaneiseválddiin galgá álohii leat mielde vuojidettiin ja galgá čájehuvvot bearráigeahččui ihcalassii. 

Fuođđoláhka

Fuođđolágas § 21 mielde lea gielddus geavahit mohtorfievrruid, áibmofievrruid dahje mohtorfatnasiid ieš bivddiidettiin. Ii leat lohpi gávdnat dahje doarridit fuođu, árrit fuođu áicamis bivdi dahje báhčit go leat fátnasis dahje fievrruid alde. Gielddus guoská maid dronegeavaheapmái. Ovdamearkka dihte ii leat lohpi § 21 mielde vuodjit čohkka nala várdát sarvva vaikko lea fievrrideamen bahčon fuođu. 

Vuoje várrogasat ja doahttalusa

Buot mohtorjohtolat meahcis galgá čađahuvvot várrogasat ja doahttalemiin hehtten dihte vahágiid ja áruid luonddubirrasii ja olbmuide. Dát čuovvu mohtorjohtolalága § 8. Várrogasgeatnegasvuohta sisttisdoallá earret eará máđija válljen, fievrru ja mo láhtte vuojedettiin. Jos vejolaš, de berre čuovvut luottaid mat gávdnojit. Garvve jekkiid ja njeaššiid gos jođánit šaddet vuodjinmearkkat eanamii. Čiekŋalis vuodijinluottar sáhtte dagahit ahte jeakkit čázehuvvot nu ahte lottiid ja šattuid eallinbiras billašuvvá. Min davit guovlluin gos lea oanehis šaddanáigodat, lea luondduvahágat nu ahte daid dávjá ii sáhte divvut. 

Jos bivdojoavku ain eahpida mii lea lohpi ja mii ii, de váldde oktavuođa Dielddanuori suohkaniin  dahje Stáhtahálddašeddjiin. 

Jos eaiggádat bartta, de sáhtát ohcat suohkanis vuodjinlobi fievrridan dihte gálvvuid ja biergasiid bartii. Sáhttá go áhkku, vuoni dahje mánát vuodjit eaiggáda ovddas? Dás gávnnat vástádusa!

 
Gálvvuid ja biergasiid fievrrideapmi bartii – nationála njuolggadusaid § 5 c mohtorvuojaniid geavaheami birra meahcis ja čázádagain:

Gálvvuid, muoraid dahje eará lossa biergasiid fievrrideapmi priváhtta bartii lea ođđa ávkkástallanulbmil. Čuovvovaš eavttuid ferte deavdit oažžun dihte vuodjinlobi suohkanis nationála njuolggadusaid § 5 c mielde: 

• Ohcci ferte oamastit bartta.
• Dušše lohpi fievrridit gálvvuid ja biergasiid, muhto olbmot sáhttet leat mielde jos lea sadji.
• Barta ii leat lahka muohtačorgejuvvon geainnu. 
• Ahte vuodjin ii vahágahte luonddu dahje leat mearkašahtti árrun bohccuide dahje boazodollui, olgonastimii ja nu ain. 

Maid sáhttá fievrridit?

Dárbbašlaš biergasiid ja gálvvu sáhtte fievrridit bartii skohteriin.Nødvendig utstyr og bagasje kan transporteres til hytta med bruk av snøskuter. Dette kan være ved, propan, materiale, hermetikk og annet som er for tungt å bære med seg.

Selv om det nå ikke lenger gjelder et krav om minimumsavstand fra brøyta vei, er det fortsatt ikke tillatt med ren persontransport til hytta.  

Hvem kan bruke dispensasjonen til hytteeier?

• Hytteeiers nærmeste familie i rett opp- eller nedadgående slektslinje - altså barn og foreldre.
• Hytteeiers ektefelle/ samboer.
• Hytteeiers barns ektefelle/samboere og barn (svigerbarn og svigerbarnebarn).
• Hytteeiers foreldre/svigerforeldre og besteforeldre/svigerbesteforeldre.

Alle disse kan benytte dispensasjon til hytteeier, men kan ikke få innvilget selvstendige dispensasjoner. Det at dispensasjonen kan deles med flere personer må ikke bety at det gis flere turer enn ellers. 

Statsforvalteren anbefaler at kommunene skriver navnene til de som har søkt om transport i dispensasjonen til hytteeieren etter § 5. Dette for å spare tid ved en eventuell kontroll i møte med kontrollmyndighetene. 

Hytter med flere eiere – ny tolkning

I dag kan alle som har eierandel i en hytte, og har behov for dispensasjon for å frakte bagasje og utstyr til hytta, søke om tillatelse etter nasjonal forskrift § 5 bokstav c.

Hytteeiere må samordne transport

Selv om flere nå kan søke dispensasjon etter nasjonal forskrift § 5 bokstav c er departementet klar på at kommunen må se transportbehovet for eierne i sammenheng og forutsette at hytteeierne samordner transportbehovet.

Det at flere kan få dispensasjon må ikke bety flere snøskuterturer. Kommunen må også gjøre vurderinger i lys av den samlede belastningen motorferdselen kan medføre for natur, dyre- og friluftsliv i det aktuelle området. Kommunen kan også lage retningslinjer for hvor mange eiere som kan søke per hytte dersom dette er nødvendig.

De som ikke kan få innvilget dispensasjon etter nf § 5c kan søke etter nf § 6.

Transport som ikke kan skje etter nf § 5c er følgende:

• Transport av utstyr for andre enn de som regnes som nærmeste familie av eier.
• Transport av utstyr til foreningshytter.
• Transport av utstyr for leie/ låntaker av hytte (regnes ikke som eier).

Hvis noen av disse har behov for å transportere bagasje/utstyr til hytte må de søke etter hjemmelen nf § 6.

Kommunen kan, men må ikke innvilge dispensasjon

Kommunen har myndighet til å gi dispensasjon til å bruke snøskuter til slik transport etter nasjonal forskrift (nf) § 5c.

Ingen har krav på snøskuterdispensasjon. Kommunen skal alltid vurdere nødvendigheten av kjøring, samt den samlede belastningen motorferdselen kan medføre for natur, dyre og friluftsliv.

Kommunen kan også i egne retningslinjer sette begrensninger for hvor mange eiere per hytte som kan søke dispensasjon. Å være eier av hytte utløser ikke en rett til motorferdsel. Det er kommunens ansvar å forsikre seg om at søker faktisk er eier av hytta.

I tilfeller hvor samtlige vilkår for å gi dispensasjon er tilstede, kan kommunen bruke sitt forvaltningsmessige skjønn, for å ta stilling til om kommunen skal gi eller avslå søknad om dispensasjon. Kommunen bør sette vilkår for å unngå skade på naturmiljø.

Kartfeste kjøretrase 

Kommunene skal i tillatelser etter denne bestemmelsen kartfeste eller på annen måte entydig angi hvilken trasé som skal benyttes. Kommunen kan dermed styre kjøringen dit den gjør minst skade for sårbar natur og hvor det er fare for å forstyrre rein og annet dyreliv.

Kommunene kan også sørge for at skutertraseen ikke kommer i konflikt med folk på ski eller andre friluftsinteresser. Det vil også gjøre det enklere for politiet å kontrollere at folk kjører i henhold til tillatelsen.