Mii leat dieđusge ožžon gažaldagaid astoáiggevisttiid doapparčorgema birra. 
Dannego maŋgá gažaldaga leat oppalačča, de mii geahččalat vástidit daid dás:

  • Manin ferten máksit sierra divada astoáiggevisttiid doapparčorgema ovddas? 
    Nuoskkidanlága mielde § 30 galget suohkanat čorget viessodoabbariid. Dannego astoáiggevisttiid doappar geahčastuvvo viessodoapparin, gč. nuokkidanlága § 27a vuosttaš oasi, de lea suohkan geatnegahtton čorget astoáiggevisttiid doabbara, seamma ládje go viessodoabbara.

 

  • Manin ferten máksit čorgendivada bartadoabbaris go ii báze doabbara go doppe lean leamašan? 
    Nuoskkidanlága § 34 mielde leat suohkan geatnegahtton mearridit divdadiid gokčan dihte doapparčorgengoluid, dán vuolde maid astoáiggevisttiid doapparčorgenortnega goluid. Dát mearkkaša ahte juohkaháš geasa doapparčorgenortnet guoská, leat geatnegahtton máksit doapparčorgendivada. Daningo divat galgá leat máksu ieš doapparčorgenfálaldaga ovddas iige eaŋkil opmodaga duohta ávkkástallama fálaldagas, de ii leat makkárge mearkkašupmi das ahte ávkkástallá go eaiggát duođai doapparčorgenfálaldaga vai ii. 

 

  • Mun válddán mielde doabbara ruoktot - manin ferten dalle máksit doapparčorgendivada?
    Divat galgá gokčat suohkana goluid fuolaheames ahte gávdno fálaldat gieđahallat viessodoabbara ovttaskas opmodagain - dat lea sivvan dasa ahte doapparčorgenfálaldaga duohta ávkkástallan ii váldo vuhtii divadaga mearrideamis. Válddeš dal astoáiggevistti eaiggát dahje geavaheaddji mielde doabbara ruoktot dahje ávkkástallá go doapparčorgenfálaldaga, ii mearkkaš maidege geatnegasvuhtii máksit doapparčorgendivada. Vaikko oppalaš doapparhivvodat ii lassán go orru máŋga opmodagas, de galgá juohke eaŋkil opmodagas leat doapparčorgenfálaldat.  
     

 

  • Manin ferten máksit doapparčorgendivada bartta ovddas go mus lea viessu seamma suohkanis? In sáhte leat guovtti báikkis oktanaga! 
    Dát lea impirdeaddji čuolbma, ja rievtti mielde dát guoskaha dan čuolbmabeallái ahte differensieret divadiid das ahte orrugo seamma suohkanis go das gos barta lea.  
    Dálá láhkaortnet ii atte dattetge suohkaniidda vejolašvuođa/lobi differensieret divadiid dáinna lágiin. II sáhte mearridit unnit doapparčorgendivadiid bartaeaiggádiidda geat orrot seamma suohkanis go sidjiide geain lea fásta orrunsadjit eará suohkanis. 

    Dat ahte ovttaskas bartaeaiggádat mákset doapparčorgendivada maiddái orrunviesus, mii lea seamma suohkanis, ii rievdat dan duohtavuođa ahte astoáiggevisttiid doapparčorgen maddái mielddisbuktá goluid. 

 

  • Gosa galggan bálkestit iežan bartadoabbara? 
    Dielddanuori suohkan lea ásahan čohkkenbáikkiid gos galgá sirret doabbara nugo boahtá ovdan čohkkenbáikkiin. Čohkkenbáikkiid gávnnat dás  
    Das oaččuit maid dieđu gos viežžat biobussiid.

 

  • Sáhtán go guođđit roavvadoabbara doapparčohkkenbáikkiide? 
    It. Ii oktage sáhte guođđit raovvadoabbara doapparčohkkenbáikkiide. Roavvadoabbara galgá doalvut sierra báikkiide - nugo Moan biraspárkii.   
    Juohke ođđa astoáiggeabonnementii sáddejuvvo sierra HRS-koarta man galgá váldit mielde go doalvu roavvadoabbara biraspárkii. 

 

  • Mun boađán Dielddanuorrái girdin ja mus ii leat biila doppe mainna doalvvun doabbara - maid dagan mun dalle? 
    Lea abonneanta ovddasvástádus doalvut doabbara namuhuvvon doapparčoahkkenbáikkiide. Dađibahábut mii eat sáhte veahkehit fievrridemiin dakkár dilis. 

 

  • Mus lea barta guhkin eret luottas - dárbbašan go máksit divada? 
    Nu go lea dál, de ii leat differensierejuvvon divat iešguđet astoáiggevisttiid gaskka dahje daid báikkid gaskka. Differensieren sáhttá šaddat áigeguovdilin maŋŋil, muhto nu ii leat dál. Geahča muđui čuoggá doapparčorgendivada differensierema birra. 

 

  • Mu barta lea nu heitot ahte das ii sáhte orrut. Sáhtán go ohcat nu ahte in dárbbaš máksit divada? 
    Jos barta lea nu ahte das ii sáhte orrut (mieskan, billahuvvan dahje sullásaš), de sáhtát ohcat ahte beasat divdatmáksimis. Dan oktavuođas dáhttut mii ahte ohcamušas duođaštat makkár dilis barta lea.    

 

Dielddanuori suohkanis lea dal oktasaš doapparčorgennjuolggadusat mat gustojit olles HRS-guovllus. Daid gávnnat dás 
 

Gálduid (ja eará dieđuid) gávnnat dás